FunBowling

Turku Senior Open 2010


Turu Senior Open 2010

Sel korral liitusid minuga veel Ants ja Rein. Hea kui võistlustele ei pea minema lennukiga vaid saab sõita autoga. Sain kõik vajalikud pallid endaga kaasa võtta. Õliskeem on sel aastal karm, sportõli raskusastmeks oli märgitud hight. Pikkuseks 37 jalga aga keskelt jumala flat kuni 5 liistuni, alles sealt "kukkus" alla. Õli kogus oli teadmata. Võtsin kaasa 7 palli, no nendega peaks küll suutma rahuldavat tulemust visata. Sättisime end hotelli sisse ja põrutasime saali. Meil olid kohad tänase päeva eelviimases vahetuses. Formaat nagu ikka kaks blokki ehk 6+6 sarja. Täna mängime ainult ühe.

Soojenduse ajal proovisin erinevaid palle aga õudselt libe oli. Mõeldav mängujoon oli ainult 5,6 liistult 3,4-ni, mis minu jaoks on üsna ekstreemne. Ainuke pall, mis mingit arvestatavat reaktsiooni näitas oli Tracki 715 A. Esimesed kolm ruutu sain striked ja seejärel viskasin kümpist paremalt mööda, nagu ikka algul Brunswicki radadel. Edasi tegin paar tuplat ja lõpuni puhas mäng tulemusega 225. Siin on kombeks mängida kaks sarja rajapaaril ja alles siis liigutakse ühte rajapaari vahele jättes edasi. Õnneks olid mängupartnerid ka oskajad mehed ja kõik mängisid servast 3,4 liistu pealt. Teist sarja alustasin strikega ja teise ruutu sain õnnetu 4-6 spliti. Edasi sain tripla ja siis sain ka kuradi kümpi maha. Visked tulid täna kuradi head, sain ilusti jalapeale ja palli madalalt ja tugeva tagantpöördega minema. Sarja lõppu tegin 6 ilusat striket ja tulemuseks 245. Uus rajapaar ja esimesel viskel jättis 4- da kurika, millest viskasin kuidagi paremalt mööda. No nii lihtsaid vigu küll teha ei tohiks. Sain vahele ühe tupla ja kümnendaks ruuduks oli all kolm striket. Viskel läks jalg veidi vasemale ja käsi viskeliinist veidi paremale, pall haakus umbes teise liistu pealt liiga vara kinni vise lõppes otse piki nägemist...stereo püsti. Kui kahju, kahepoolesajasest mängust jäi alles ainult 200. Järgmise sarja algul tundus , et rada hakkab servast veidi kuivama. Sakslane Arthur viskas ühe sarja jooksul 4 korda kanalisse ega see serv tallegi ei meeldinud. Ülespoole aga liikuda oli ohtlik, väike eksimine tõi kohe kaasa palli läbilibisemise. Tegin ainult ühe liistu füüsilist parandust ja rohkem korrigeerisin keha asendi sättimisel kurikate suunas. Viskekiiruse hoidsin reipalt üleval. Järgmises sarjas strike ja mõned spared ning siis sain nelja strike vahele 7-10 spliti. Ajab ikka südame täis küll kui vaevaga korjatud lelud sul sõna otseses mõttes käest rebitakse. Selle strikehunniku peale sain kokku ainult 206. Palli käitumine muutus veidi kapriisemaks, teadsin, et peaksin midagi libisevamat proovima aga tahtsin kangesti korjatud plusspunkte hoida, et homme oleks vähemalt üks arvestatavam tulemus all. Pallivahetus oleks enne häälestust võinud mõned splitid toota, mida ma aga lubada ei saanud. Pall toimis aga vise pidi ääretult puhas olema...

Viimane rajapaar. Nüüd oli vaja lõpuni kannatada, et korjatud rasva mitte sulada lasta. Edasi oli sparemäng ja sain ka ühe tupla ja loomulikult kaheksandas ruudus võitis meievahelise kihlveo kümp, kuradi kümp seekord pettis mind vasakult ära... sari 194.

Viimast sarja alustasin tuplaga ja siis jälle stereo, millest võtsin kaks maha. Lõpuni sain parempoolselt rajalt striked ja vasakult spared venitasin kuidagi väikeste kadudega 191. Kokku sain siis 1261, vähemalt mingi põhi on all, millelt homme startida.

Hotelli sõites läksid Rein ja Ants sauna hullama ja meie Üllega läksime linna jalutama. Hilisõhtul toimus meie toas koos ülipuhaste Antsu ja Reinu ning mitte nii puhaste Ülle ja Udoga tutvumispidu. Mekiti Torrese veini ja õlut ning kavandati hommikuks tõsiseid sõjaplaane.

Laupäev, II mängublokk

Alustasime kell kümme. Soojenduse ajal jooksis pall üsna kenasti, arvasin, et vähemalt värske õli peal suudan tulemust teha eks siis edasi tuleb mingi muu pall leida. Esimene võistlusvise ja pall ei jõudnud tasku, üles jäid 4,8 no see on kujunenud juba minu leivanumbriks....pall võtab neljanda ja kaheksandat kurikat ei tee nägemagi. Järgmine vise teisel rajal ja sama jutt, sedakorda jalgratas, millest saan maha ainult esimese kurika, pall põrkub kõrvale... Lähen kahe liistu võrra allapoole ja uus kujund 1,2,4-10, kätte saan vaid kaks kurikat. Kolm ruutu vigu, parandan veel viskeasendit ja saan tupla, siis järjekordselt kümpist vasakult mööda...nagu mingi algaja, jumala eest. Kümnendasse ruutu saan kuidagi kolm veenvat striket ja kokku 174. Tulin ju tulemust tegema...

Järgmiseks sarjaks olin juba töösoe ja kahe tripla vahele sain heast viskest 7-10, edasi enam vigu ei teinud ja kokku sain 225. Nüüd tuleb tõsiselt pingutada, muidu lähevad peale trummi ka pulgad...

Uus rajapaar ja esimesest viskest on selge, et see toimib samast kohast kus eilegi. Teine ja kolmas ruut olid striked, siis näitas veel korraks kümpi, millele ma sadistliku mõnuga otse silme vahele lajatasin. Edasi kuni sarja lõpuni tegin 8 korralikku laksu ja tulemuseks sain 269. Seega olin rongi alt väljas ja pluss 68 punkti eeski. Pärast kõrget mängu lasin pingelangul ennast veidi alt tõmmata ja esimesse ruutu tegin lihtsa sparevea, ai kuidas ikka vitsa vaja oleks... Seejärel sain tupla ja siis hakkas pall äkki tõmblema, sain veel kaks sparet ja mõtlesin ühe viske veel teha enne kui palli vahetan....no kalkun ju ka mõtles...karistuseks lai split. Nüüd kähku kotist Up-Rising ja sama mängujoon ehk 5,6 pealt 3,4 liistu peale. Sarja lõpuni kuus striket ja sari päästetud 220 peale. Viimasteks sarjadeks kolisime saali lõpust esimesele rajapaarile. Soomlase viskest oli näha kuidas pall haakus varakult ja sõitis metsa. Tegin omale vajaliku korrektuuri ja pall läks laksuga tasku. Teine rada oli veidi märjem, soomlane sai augu. Õnneks oli tema täna jänese rollis, nii et silmad lahti ja jälgi mida kaaslaste pallid teevad. Tegin teisel rajal väiksema muudatuse ja sain samuti strike. Kolmandas ruudus oli kehv vise ja pall haaras enne rajaserva ennast kinni ning sõitis üle, spare 3,6. Tegin veidi lohaka viske ja pall riivas kolmandat väga õrnalt ning lennutas selle kuuendast mööda... No kas tahan homme finaalis mängida või ei taha? Peale seda sain kolm ilusat striket ja siis jäi püsti jalgratas, sedakorda haakus pall servast ja tuli võimsalt üle, võttes teelt kaasa ainult teise kurika, kurat jälle viga, mis neist strikedest siis kasu on kui kogu aeg annad lihtsalt käest ära. Seega kaheksa strikega sarja sain ainult 220. Kuna olin maksnud lisaks võistlusmaksule ka Turbo maksu ehk kaks parima sarja visanud mängijat [5. ja 6. sarjas] pääsevad lohutusena finaali, see on analoog meie desperaadole, siis üritasin viimast sarja mängida kõiki oskusi kokku võttes. Huvitav miks mitte kõikki sarju? Peaksin vist sel teemal perearstiga nõu pidama...! Kaks esimest striket olid veenvad, seejärel jäi kuidagi kümp, mille niitsin jalust. Seejärel sain väga headest viskeasenditest seitse striket järjest. Ähvardas juba 279 tulla kui ma midagi ette ei võta. Kümnenda ruudu teine vise takerdus veidi kätte ja neljas kurikas vaatas mind väga etteheitvalt. Tulemuseks 268, loodan, et see on isegi turbo-arvestuses arvestatav, muidugi kui seda vaja peaks olema. Tänane blokk tuli siis kokku 1376 ehk 229 keskmist. Koos eilsega on mul 2637 ehk 220 keskmist. Hetkeseisuga olen 8. Nad kõik küll mängivad veel päev läbi, kuid ma ei usu, et vähemalt 20 meest minust mööda viskavad. Seega tühistasin oma edasised broneeringud ja puhkan veidi loorberitel. Loodan väga, et homme mängin finaalis.

Noh läks veidi suurustamiseks, enne finaali olen lõplikult 16. Teine hea uudis on, et oleksin ka turboga sisse saanud. Kui päeva lõpu poole veidi pettunud ilmega Rein ja Ants koos pudeli valge veiniga kohale jõudsid, siis leidsime, et parim viis oleks alustada kerge klaasi veiniga ja seejärel peaks minema sauna ja aitama neil saunaõllega bowlingusaalis langenud tuju tõsta. Saatsime Ülle linna jalutama ja tegimegi kerged leilid. Pärisõhtul jalutasime linnapeal ja otsisime mõnusat õhtusöögikohta. Aura jõe pealt leidsimegi väga mõnusa ujuva restorani. Vaade aknast oli valgustatud linnale ja möödavoolavale jõele. Söök oli igati tasemel ja otsustasime koka ellu jätta. Oli mõnus õhtu.

Finaal

Finaal algas minu jaoks liiga varasel kellaajal, kell 9. Hommik oli sombune ja sadas vihma. Oli selge, et tänased rajaolud tulevad veelgi libedamad. Tegin oma 715 A kahetonnise paberiga veidi karvasemaks, et algus kuidagi üle elada. Olin rajapaaril koos Olli Tianeni ja veel ühe soomlase ja rootslasega. Alustasin kahe strikega. Praegu tundus , et ainuke võimalus on servale veelgi lähemale minna ja mängujoon veidi sissepoole pöörata. Minu jaoks väga ebamugav. Kolmandas ruudus jäigi jalgratas püsti. Viskama minnes võtsin veidi kiirust maha aga pall sõitis sirgelt lõpuni välja ja muidugi ei teinud kurikaid märkamagi. Järgmine vise libises jälle läbi jättes püsti 1,2-10. No nii lihtsalt oligi kaks järjestikust viga käes. Edasi oli kümpirida. Kaheksandas ruudus sain jälle augu, suurte pingutustega vedasin 175. Tänane mänguformaat nägi ette liikumist peale igat sarja. Uus sari algas sparemänguga, neljandas ruudus suutsin veel kümpist ka mööda visata. Sarja lõppu vedasin kuus ilusat taskuviset, mis lõppesid strikedega ja sain tulemuseks 228.

Vaja oleks kõvasti pingutada, sest 32-st pääsevad edasi ainult 12 paremat. Olin esimese sarja järel üks viimastest ja teise järel 23.-s. Kuna eelmise sarja viimase viske ajal proovitud Up-Rising näitas elavnemise märke, siis edasi otsustasin temaga mängida. Kolmandas sarjas sain sellega kaks korda tripla ja kokku 235, mille järel tõusin juba 15.-a kohani. Kui eelvoorudes sattusid mulle partneriteks mehed kes mängisid koostööna rada lahti, siis täna oli meil veskikivi kaelas, mis vedas meid vee alla. Olli vandus kogu aeg seda teist soomlast, kes mängis või õigem oleks öelda pussutas oma palli tüki maad kõrgemalt ja vedas meile õli kogu aeg tasku ette. No on alles seltskond.

Järgmises sarjas sain spliti ja veidi hiljem tupla. Suurte pingutustega suutsin üheksandasse ruutu tekitada strike, arvasin vean ennast veidi üle kahesaja. Aga oh õnnetust, vise läks liiga vara teise liistu peale ja sealt pööras pall pähe ning loomulikult oli asja nimi split...177. Olin jälle 23.-s, lootus hakkas tasapisi kustuma. Ootasin kangesti, et raja serv veidi järele annab et saaksin oma palli paremini tööle. Aga mingit olulist muutust ei tekkinud. Eelviimane sari saali lõpuradadel algas tuplaga, siis paar sparet ja uuesti tupla. 222 tulemusega olin alles 20.-s. Viimaseks sarjaks kolisime esimesele rajapaarile, mis juba eelmistest kogemustest oli veidi kuivem. Ainuke võimalus ennast veepeale tirida oli vaja vähemalt 279 või 300 visata. Pingutasin kuidas oskasin, keskendusin igale viskele ja püüdsin appi võtta kõik oskused, mida kümnekonna mänguaasta jooksul kogunud olin. Kolm esimest striket olid veenvad. Neljandas läks pall veidi vara servani, tundudes, et palli serv oli juba renni kohal ja sealt pööras pall hoogsalt tasku suunas. Kartsin, et nüüd keerab pähe aga kuna kiirust oli piisavalt, siis hoidis ära ja kõik kurikad niideti jalust. Läks õnneks. Sain veel kaks striket. Vasakpoolsel rajal oli üks koht raja keskel kulunud ja seal tegi pall eelnevate strikede puhul veidi ebaleva liigutuse. Midagi muuta ei saanud, kuna ülespoole minek tähendaks kohe läbilibisemist. Proovisin hoolega palli tagant päästa ja kiirust üleval hoida. Seitsmendas ruudus läks käsi veidi palli küljele ja kohe haakus pall liiga vara jättes püsti 3,6,10. Teades kui kergelt eksin palliga väljapoole otsustasin visata kolmandat kurikat vasakult, mis ka ilusti õnnestus. Parempoolselt rajalt tuli taas strike ja vasakult sama kujund , mis äsja. Läksin sama nippi kordama aga sparekas liikus veidi ebatäpselt kolmandale pähe ja viga oligi käes. Siia mu 12 hulka pääsemine läkski. Siia ruutu oleks pidanud saama strike, siis oleks kõik OK. Tuju kukkus nulli, lõppu vedasin kaks korralikku striket ja siis stereo. Sari kustus 239 peale. Kokku sain 1276 ja edasipääsust lahutas mind 35 silma...

Seega oli minu lõpptulemuseks 16 koht. Kui arvestada seda, et osales 107 mängijat ja soomlastest kohalikud olid seda õli nühkinud tüdimuseni, siis polnudki kuigi kehv võistlus. Pealegi pääsesin ainult ühe võistlusmaksuga ja tagasi sain ka 200.-€

Kui keegi peaks arvama, et mis need ätid seal ikka sussutavad, siis tasuks vaadata esimeste meeste tulemusi (Pertti Lehto 12 sarja 246 keskmist ja üks kuue sarja blokk oli koguni 260 keskmist), siis visata pilk peale õliskeemile ning siis proovida samu tulemusi korrata lihtsa saaliõli peal...

Olen seda meelt, et harjuta oma kodusaalis palju tahad aga kindlasti peaks vahetevahel käima mängimas ka mujal. Need on siiski hindamatud kogemused mida kodusaalis ei ole võimalik koguda. Oli üks tore võistlus, usun, et ühekorra kõrvetan neile soomlastele-rootslastele ära. Seniks harjutan kodusaalis sparemängu....

Turu, 31. oktoober 2010

Oleme jälle avatud! Lõbusad laste sünnipäevad bowlingus.

Sa oled siin: Avaleht Võistlusmuljed Turku Senior Open 2010