Eesti Meistrite Karikas 2008, Al Mare saalis.

Õli pidavat olema sama, mis Tallinna MV ajal. Püüdsin soojenduse ajal pingsalt meenutada, milliste pallidega siis võit tuli.Seekordne õli tundus mulle küll märgatavamalt libedam. Mängujoon tuli siiski kuidagi leida. Mehed olid jagatud kahte alagruppi. Kummastki grupist pääses 5 sarja järel edasi kaks paremat finaali.
Esimene vastane oli Rainer. Sain alustuseks mõned striked, Rainer tegi ühe vea ja sai paar sparet. Tundus , et pole midagi hullu ja mäng sujub.Võta aga näpust edasi tulid ainult spared. Rütmivea tõttu viskasin ühe kümpi ka veel mööda.Õnneks oli see spareviga kuni võistluse lõpuni ainus.Rainer kogus end ja vaatamata tema omapärasele pallikäsitlusele, sai enne lõppu üllatavalt palju strikesid. Tulemuseks minul 195 ja Raineril 213.
Järgmine vastane 6. raja peal Andres. Kuna see rada oli servast eriti libe, pidin abiks võtma oma äsjapuuritud Momentum Swingi, mis oli mõeldud õlisemale rajale ja puuritud kaarjama trajektooriga.Tegin puhta mängu tulemusega 227 Andrese 203 vastu.
Nüüd siis 8. rada ja Aivar vastaseks. Õlipall selle raja peal kohe kuidagi ei toiminud.Proovisin mitmeid erinevaid palle ja enamus visetest jäid vaheldumisi üles 7. ja 10. kurikas.Poole sarja pealt kadus aga igasugune lootus võiduks kui Aivaril kukkusid kurikad kas siis kui ta nende poole ainult näppu viibutas. Ise tegi küll iga strike peale imestunud näo, "et kuidas see nüüd juhtus". Vana simulant selline. Ise võtsin suurte ponnistustega veel kaks splitti (4-10 ja 2-10) maha. Tegin jälle puhta mängu aga tulemuseks ainult 194. Aivar istus aga oma ülekohtuselt suure strikehunniku otsas tulemusega 248. Mängi siis veel sellise vennaga sõbralikult... kurat!
Järgmine mäng 1.-l ja paljukardetud kuivapoolsel rajal, vastaseks Tormi grupist "noored ja andekad põõrdehirmud".
Nüüd oli aeg kotist võtta Tracki Kinetic. Kui rajaolud on sellele pallile sobivad, siis vastast on raske leida. Sama palliga mängisin suvel seenioride EM-l kaks viimast Masters Finaali sarja ja võitsin!
Esimese strikega lõppenud viske järel oli selge kust ja kuhu oli vaja pall panna. Nii ma siis toimetasin kuni 9.-sse ruutu tõmbasin palli mõne liistu võrra sissepoole. Mis seal ikka väga püsti jäi, loomulikult kümp.Messenger lendas ka veel kümpi jalge eest läbi teda riivamata. Noh tuju ju ka kohe läinud...
Kümnenda esimesse sain veel ühe korraliku viske aga teist läksin vist veidi rutakalt viskama ja tulemuseks 269.Tormil polnud eriti midagi teha, kahjuks ainult 181.
Viies sari 3. rajal ja vastaseks bowlingusõltlane Raivo. Teadsin, et kui tahan finaalis mängida pean korraliku sarja tegema, kuna eespool laiutasid Rainer ja Tormi. Olin küll viimase sarjaga neile üsna kannule jõudnud aga nüüd pidin tõsiselt pingutama. Alustasin vist 4 strikega enne kui midagi lauale jäi. Raivol oli lihtsalt must päev, isegi lihtsad spared püüdsid end maksma panna. Pingutuse tulemuseks oli 231 Raivo 150 vastu ja olingi mõne punktiga oma alagrupis esimene.
Esimene finaalmäng 4.rajal. Raul püüdis mulle küll veidi psühhoterrorit teha öeldes, et " vot nüüd leidsin õige palli ja mängujoone..." aga minu aasatepikkuse mängukogemustega karastatud (loe: nüristatud) närvikavale oli see nagu vesi hane selga. Ei leidnud ta midagi. Alustuseks karistasin selle üleannetuse eest teda veel paari-kolme strikega. Raul küll proovis siit ja sealt aga lõpuks oli koos vaid 202 punkti minu 241 vastu.
Samal ajal pusisid noored ja vihased kõrvalrajal. Lõpuks õnnestus Tormil kukutada need vajalikud kurikad, mis andsid talle võidu Kerdi üle.
Viimane otsustav sari Tormiga 2.-l rajal, mis nüüdseks oli peaaegu sama kuivaks mängitud kui enne esimene oli.Seega Kinetic ja tuld! Tormi alustas veaga, edasi strike ja 2 sparet. Mina vastasin ainult strikedega. Alates viiendast ruudust sai Tormi vist tigedaks, igale minu visatud strikele vastas ta täpselt samuti. Õhus oli vahva pinge. Pärast seitsmendat ruutu tundsin, et nüüd enam ei korda esimesel rajal tehtud lohakusvigu ja üritan teha täiusliku mängu.Õnneks oli Tormi ka heas hoos ja ei tõmmanud minu võitlusvaimu kuidagi alla. Vist oli see 9.-s ruut kui pall kergelt sissepoole jäi, korraks jõudsin mõelda, et kas tõesti jälle kümp. Viimasel hetkel sai vist bowlingujumal oma käe vahele ja kõik kurikad lendasid tahanurka laiali.
Tormit hakkasid enne lõppu striked juba tüütama ja lõppu viskas ta vahelduseks ka paar lihtsamat kujundit. Tulemuseks oli talle väga korralik finaalimäng 226. Mina samal ajal üritasin keskenduda kümnenda ruudu visete peale. Seda kõige viimast minnakse tavaliselt väga "sätitud" viskega viskama. Tavaliselt teen rohkem psühholoogiliselt mõjuvana ühe liistu korrektuuri. Seda siis nüüdki ja viimane strike oli veenev. See oli siis minu kõigi aegade esimene finaali 300, võistlus-300 oli see järjrkorra numbriga 7. Üldse olen visanud kokku 18 korda 300. Tõenäoliselt oleks Tormi oma tulemusega võinud võita suurema osa finaalidest aga täna polnud tal kahjuks midagi teha. Tore on ikka võita küll!!!
Seitsme järjestikuse sarja keskmiseks jäi mulle paar grammi alla 250.