Tali Senior Open 2012
Seekord oli eestlaste tiim märgatavalt suurenenud. Peale minu ja Reinu olid Eestit esindamas ka Ants, Jari ja Hannu. Isegi Aivar oli tulemas aga kehv hetkevormi ajendil tühistas oma osalemise.
Sõitsime laevalt otse Tali saali. Jari ja Hannu olid just oma viimaseid sarju lõpetamas. Nende muljete põhjal tundus 39 jalane õli olevat väga libe.
Soojenduseks oli neli viset kummalgi rajal. Paari kesise viske järel tundus kõige parema reaktsiooniga olevat matisema pinnaga World Beater. Minu viske puhul oli ainuke mõeldav mängujoon võimalikult paralleelselt servaga ja mõõda 7-8 liistu.
Esimene vise läks veidi väljapoole ja 2. kurikas jäi püsti. Kohendasin veidi lähteasendit ja teine oli kena tasku. Siis jälle selgelt välja ning jalgratas ootamas.Sain sellest maha ainult 8. kurika. Edasi olin kole püüdlik ning laksutasin strikesid kuni kümnenda ruudu viimane vise jättis hullu spliti, tulemuseks kena 253.Järgmine mäng samal rajapaaril oli juba vaevaline. Alustasin küll tuplaga aga siis tegin lihtsa ämbrivea. Rohkem oli spare mäng, kümnendasse ruutu tegin jälle vea ja mäng lõppes 181-ga.
Uuel rajapaaril alustasin spare mänguga enne kui mängujoone leidsin ja paraja strikerea tagusin ja siis....kümnendasse ämbrivea tegin, tulemuseks 225. Noh asi seegi.
Neljandas sarjas ei tulnud enam strikedega toime. Pall jäi veidi uimaseks ja jättis üles üksikuid kurikaid. Poole sarja pealt vahetasin palli oma uue, vahetult enne tulekud puuritud Tracki 811A vastu. See on läikiva pinnaga üsna kõva lõpuga pall. Kuna õlitus oli selline, et alates 29-st jalast lõpuni oli ühtlane buffer-ala, siis nüüd tükkis see ebaühtlaselt kuivama. Palli seadistamiseks kulus veel paar ruutu. Kokku sain ühe veaga 213.
Uus rajapaar ja nüüd sain minule sobivamalt vista jõulisemalt veidi väljapoole. Kuna viies sari oli Turbo arvestus, mis kehvema mängupäeva puhul aitab ehk finaali jõuda, siis tuli pingutada. Alustuseks neli ilusat jõulist striket. Järgmine vise läks siiski liiga välja ja sain vastiku augu ehk 4,7-6,9,10. Edasi olin hoolikam ja ladusin ainult strikesid, kuni kümnenda ruudu viimane vise jättis teise kurika püsti. Ilus number tuli, 260.
Viimaseks sarjaks muutus rada liiga ebaühtlaseks. Suutsin puhta mängu teha tulemusega 222. Olin selle vahetuse teine mees kogu tulemus 1354 ehk 225 keskmist. Pole paha, homme peaksin teise bloki viskama vähemalt 1300 ja siis oleksin kindlasti edasipääsenute hulgas.
Laupäeva hommik, 2. mängublokk.
See nelja viske soojendus on ikka nadi küll, eriti varahommikul. Alustasin endiselt matisema World Beateriga. Püüdsin olla hoolas. Alustuseks tuli siis strike- spare -strike ja seejärel libises pall veidi kaugemale ja jättis kaks korda teise kurika üles. Rada tundus eilsega võrreldes veidi kuivem, nagu hiljem selgus oli see petlik. Enne viimast ruutu suutsin teha neli veenvat striket. Järgmine vise läks raja servani nii, et pall vaatas korraks kanalisse, kuid ikkagi jäi rajale ja üles jäi kummaline kombinatsioon 1,2,7 ja 8, õnneks suutsin selle maha võtta. Kokku sain puhta mänguga 225.Teine sari algas täpselt samas taktis, enne viimast ruutu oli neli striket. Viskama minnes tõmbasin veidi sisse ja stereo oligi käes. Kuradi kurat küll...212.
Uus rajapaar, esimene vise ilusti tasku ja....7-10. Seejärel tegin tupla. Järgmine vise läks liiga serva ja kurikuulus viiene auk 4,7-3,6,10 oligi käes. Mul on selle mahavõtmiseks aastate jooksul kujunenud kindel koht ja kui ma palli enam vähem viisakalt maha suudan panna, siis on plats puhas, nii ka seekord. Seejärel muutusid mõlemad rajad tatiseks, mitte mingit loogilist käitumist kummalgi rajal. Vahepeal kasutasin veel eile lõpusarjades edu toonud Tracki 811A aga täna ei soovinud see koostööd teha. Pall lihtsalt libises läbi. Sain suure hädaga spared ja see oli ka kõik, sarja tulemus kõigest 164. Mängima hakates olin kindel selle vajamineva umbes 1250 bloki suudan kindlasti visata. See sari sõi kogutud rasva ära ja lõi jalad alt. Kuna samal rajapaaril pidin veel ühe sarja mängima, siis pidin mingi lahenduse nüüd ja kohe leidma. Õliskeem oli kaval, see viimased kümme jalga õhukest bufrit tähendas seda, et palju sõltus kaaslaste mängujoonest. Kaevasin kotist oma vana läikivapinnalise Kineticu. Esimene vise läks veidi väljapoole ja ennäe imet pall oli raja küljes täiesti kinni ning esimene töövõit oli käes. Kuna aegade jooksul on minu käejoonistesse teatud korrektuure tehtud, siis selle palli pöial erines mõnevõrra teistest pallidest. Järgmine vise jäi julmalt pöidlasse, mille tagajärjeks sain hullu augu, mida lappida ei suutnud. Koukisin pöidlaaugust paar teippi välja ja edasi läks asi ladusamaks. Sarja lõpuks venitasin 196.
Uuele rajapaarile minnes oli selge, et miinium norm oleks 230 sarjad. Alustasin sparega, siis sain 2-10 spliti, seejärel strike ja jälle 2,8-10 spliti, tundus, et läheb käest ära. Alates viiendast ruudust tulin veidi allapoole tagasi tegin kaheksa striket ning tulemuseks 235. Selleks, et ei peaks enam ümbermängima ja asjatult raha raiskama, pidin ka viimase väga hoolikalt mängima. Kogu sari tuli nagu tantsutaktis kaks striket ja spare, kaks striket ja spare ja nii neli korda, tulemuseks puhas mäng 234. Kogu blokk kokku 1266, mis näitas, et võin ümbermängimise tühistada.
Seega finaalidesse pääsenust 28- st mängijast olin 17. - s. Peale soomlaste pääses sinna ka neli rootslast ja visa tööga ka üks eestlane. Finalistide seas oli 0- händikäpiga peale minu veel kolm meest. Seega võin ennast ainult kiita.
Homme alustame juba kell üheksa. Kõik 28 alustavad nullist ja mängivad kuus sarja, seejärel pääsevad jätkama 12 paremat. Uus päev ja loodetavasti on kõigil pinged üleval, mis segavad head sooritust. Annan endast parima.
Masendav finaalihommik.
Tundsin end juba ärgates suht kangena. Saali jõudes püüdsin ennast igati soojaks võimelda. Tõesti, see pole ju mingi juunioride võistlus, kus ärgates võtad palli ja paned kohe täiega...
Soojenduse ajal ei suutnud kuidagi häid viskeid teha. Võtsin pidevalt pallist kinni ja vedasin veidi sissepoole. Mäng hakkas ja esimese strike sain alles neljandasse ruutu. Püüdsin visata turvaliselt ja samas saada keha kuidagi liikuma. Matim pall näitas siiski mingeid elavnemise märke. Suutsin selle sarja puhtalt mängida ja tulemuseks 210. Pole kõige hullem. Kui eelvoorudes mängiti kaks sarja samal rajapaaril, siis nüüd liiguti kohe edasi.
3.-4. rajapaar oli õuduste unenägu, see oli kuidagi nii segi pööratud, et ei leidnud ühegi palliga mingit mängujoont. Parem rada oli eriti hull, iga vise libises läbi, tulin järjest allapoole ja ikka sama asi. Vahetasin palli, ikka ämbris. No mis tulemust saab visata kui sarjas on neli splitti ja kaks juhustriket? Tulemus oli masendav, 143.
Kuna matim pall jäi kohati väga uimaseks, otsustasin mängida Kineticuga edasi. Järgmine rajapaar oli veidi viisakam. Enne sarja lõppu sain neli striket ja siis kümnenda esimesse 2-10 spliti. Tulemuseks 212. Peale pulkade mahamängimise hakkas ka trumm minema...
Järgmine rajapaar oli jälle väga libe ega andnud kuskilt palle tagasi. Sarja keskel sain kolm splitti, millest ühe paikasin ning kümnenda esimesse suure ämbri ja loomulikult......166.
Kui eelvoorudes sai alates neljandast sarjast ka tiba väljapole heita, siis täna seda võimalust ei tekkinudki. Uuel rajapaaril tundus serv olnud lõpuni õliga koos. Jälle neli hullu splitti, millest ühe paikasin ja tulemuseks 184.
Siiani olid enamus mänginud servast sissepoole. Viimane rajapaar andis veidi märku kuivamisest ja sain visata ka veidi-veidi väljapoole. Ainult üks splitt ja kaks tuplat tõid töövõidu, viimane sari 204. Kuus sarja kokku 1119, mis andis mulle mitte mingit rahuldust pakkuva 25. koha.
Kuue sarja peale kokku sain 15 splitti ja auku. Ei mäletagi sellist võistlust. Tõesti masendav. Kokkuvõttes kõik 18 sarja oli siis 208 keskmist, mis selliseid võistlusi arvestades on ilmselgelt liiga vähe ja muidugi selgelt alla minu võimete...
Väikest lohutust pakkus 200 € auhinnaraha, seega said pahad kogemused kuidagi kinnimakstud. Eks nüüd siis nutuga koju ja kohe harjutama. Elu on ju tegelikult ilus ja see oli siiski kõigest üks mängupäev.
Helsingis, 1. aprillil 2012
