Jõudsime kohale reede õhtul. Lennureisi kasuks otsustas meist Rein ja mina koos kaasadega ning vaba ja vallaline Leho. Lennujaamast kiiresti takso ja hotelli suunas punuma. Asjaga oli kole kiire, kuna päev varem autoga kohale jõudnud Ants oli korraldanud meile treeninglaagri. Kohe peale hotelli pidime esimese lähima saali suunas sõitma, kus meid ootas kaks võistlusõliga kaetud treeningrada. Aga reede õhtul pole siinses liikluses muud kui ummikud.
Hilinesime saali ainult veerand tundi. Selles saalis peaksime mängima duubleid. AMF-i rada ja õli pikkuseks 41 jalga. Hullem oli asja juures, et hoovõturada oli kole libe. Panin alla parima ABS-ga piduri ja talla nr.2, mis tavaolukorras pidurdaks nagu vastu posti. Aga hoovõtt oli sellegi poolest vastlaliu moodi. Kõik kakerdasid ja tegid väga ettevaatlikke viskeid. Üldmulje jäi, et kannatab kuidagi mängida küll.
Järgmine hommik kujunes maratoniks kahe ülejäänud saali vahel. Hotellist kumbagi saali oli umbes 100 km sõitu. Esimene saal taas uuemate AMF seadmetega kus peaksime mängima triosid. Õlituseks sama õli kogusega, mis pikk õlitus aga 35 jala pikkune moodustis. Esimesed sarjad kulusid jälle õige jalaliu seadmisele. Libe talvine must jää, proovi siis tugevat viset teha. Lühike õli on väga salakaval. Esialgu tuli visata kõrgemalt, 3 noole lähedalt serva ja siis iga viskega tulla servale lähemale ja trajektoori sirgemaks. Sain isegi ühe 257 mängu, ülejäänud jäid 200 lähedale. Õliskeemi järgi tundus justkui lihtne aga tegelikkus oli midagi muud. Sõltub palju teistest mängijatest, kas saab raja lahti või ei.
Edasi kihutasime tagasi hotelli, kus puistasime Reinu maha, kuna ta pidi jõudma kaptenite koosolekule. Uus suund viimasesse võistlussaali, kuhu oli maad jälle 100 km ümber. Selles saalis mängime singleid, õlituseks sama pikk 41 jalga, kuid Brunswicki libe laminaat ja hoovõtt nagu tõrvaga koos. Uued tallad-pidurid alla ja rajale. See õlitus oli küll juba hommikul meie jaoks tehtud ja üsna mitmed tunnid laagerduda jõudnud. Ega ta õiget pilti ei andnud aga aimu ikkagi sai. Kui sama oleks võistluspäeval, siis saaks mängitud küll.
Õhtul oli siis ametlikus hotelli konverentsisaalis (pidi mahutama vajadusel kuni paar tuhat külalist) pidulik kaetud laudadega avapidu.
Kohal olid siis 742 võistlejat ja umbes 180 külalist 20 riigist. See on suurim bowlinguvõistlus euroopas.
Pühapäevane päev oli meil võistlusvaba. Kasutasime seda kaunist päeva linnavaadetega tutvumiseks ja lihtsalt jalutamiseks. Homme ehk siis esmaspäeva hommikul on äratus 5.30 , et kiirustada bussile, mis viib meid võistluspaika. Lühike õli ja triod. Alustame kell 9.00.
1. võistluspäev, triod
Väike lootus, mis tekkis trenni järel, sai täna väga valusa löögi. Olukord rajal oli hoopis midagi muud kui arvata oskasime. Enne soojendust leppisime kokku, et esimese viskega viskame kõik kümpi, et tekiks väike õli kandumine siserajale ja teise viskega võimalikult servast, et rada läheks "lahti".
Alustasin nelja strikega, millest ainult üks oli nn. pauk ja puhas plats. Kolm striket jätsid peale tasku tabamist erinevaid spliti-kujundeid korraks üles, mis hetke pärast siiski ennast kuulekalt külili kukutasid. Viies ruut libises läbi ja jättis jalgratta. Pall haakus äkki raja külge ja võttis ainult 4. kurika. Mõne ruudu pärast kordus see uuesti, tegin väikseid korrektuure ja seekord pall ei teinud katsetki tagasi tulla. Libisemise pealt riivas tagumist kurikat ja nii oli kaks viga olemas. Sain veel mõned striked ja jälle "ämbrist" jäi kurikas püsti. Vaatamata raskustele sain esimese sarja tulemuseks 197, Antsul 206 ja Reinul 200. Väga ilus.
Kuna eelmise sarja lõpus pidi juba iga viskega mängujoont sirgemaks tõmbama, siis otsustasin libisevama palli kasuks ja sirgemalt 5-6 liistu kaudu. Esimene vise läks veidi paksuks ja püsti jäi neljas kurikas. Järgmise viske ajal tundus antud rada olevat tagapoolt palju-palju kitsam, pall kukkus üle ääre renni. Proovisin paigata, kuid kümp jäi püsti, seega topeltviga olemas. Edasi tegin pallivahetuse ja läksin mõnevõrra ülespoole - saingi kolm striket. Loosi tahtel mängisime esimesel rajapaaril, mis on täpselt nagu Rakvere saal. Seina terror on küll rohkem psühholoogiline, kuid kümpi viskamisel ka osaliselt füüsiliselt segav tegur. Eriti veel 35 jalase õlituse korral. Triodes mängitakse ju ühe raja kohta 18!!!! sarja. Lihtsalt jube. Saingi oma kümpivea kätte. Õnneks oli see ainuke. Kuna sarja lõpuni midagi olulist ei juhtunud, siis tulemuseks ainult 180. Ants tegi korraliku, mõningase õnnega pooleks 219 mängu. Rein pani täiega puusse 148.
Kuna raja serv enam üldse ei pidanud, siis võtsin veidi karmima palli ja läksin veel ülespoole. Suutsin teha ainukese puhta mängu ja 219.
Mänguformaat nägi ette 3 sarja samal rajapaaril ja siis 5 rada edasi. Ahjaa, meiega samal rajapaaril mänginud Itaalia trio tegi ühe sarja kõik ühtlase tulemuse - täpselt kolm korda 169. Vot oli meeskonna vaim!
Olin kogu mängu jookul silmanurgast jälginud 5.-6. rada, kuhu pidime edasi minema. Sealt kaks meest mängisid suht kolmanda noole läheduselt ja ülejäänud neli 6.-7. liistu lähedalt. Kuna serv tundus olevat juba mäsuks mängitud, proovisin Up-Risinguga tunduvalt ülespoole minna. Sain alustuseks kaks erinevat splitti. Edasi paar striket ja jälle spare ja strike vaheldumisi, tulemuseks 181.
Viimased kaks sarja vaevlesime kõik, puhas ruut oli juba suur võit. Serva poolt libises pall kolmanda kurikani ja veidi ülevamalt haakus kinni ja prantsatas esimesele pähe. Splitt oli väga kerge tulema. Sain ühe toreda 4-7-10 spliti, teise viske ajal pall tabas täpselt 4-7 vahelt nii, et 4. kurikas kukkus peaga kümpi suunas, toksas kümpi kuid see jäi nagu raudnael siiski püsti.
Viimased mängud siis 197 ja 170. Kokku tuli minul keskmiseks 190, Antsul 180 ja Reinul 169. Oli kuradima raske päev. Teisipäeval on meil taas mänguvaba päev. Eks mõtleme, kuidas kaks päeva pikal 41 jalasel õlil hakkama saada.
Teisipäev.
Saal ise asub suure kaubanduskeskuse 3. korrusel. Klaas, nahk ja metall, sellised on märksõnad saali iseloomustamiseks. Saime jälgida kuidas mängitakse ja kuidas õli muutub. Neljapäeval mängime siin singlit. Ainuke erand meie seltskonnast on Kaido, kes mängib neljandas võistlussaalis kuhu meist keegi ei satu.
Hommikuks oli netis üleval ka all eventi hetketulemused. Olin seal 71. kohal. Üritan homme duubleid mängides kõigest hingest oma positsiooni parandada. Loodan väga, et õnnestub.
2.võistluspäev, doubles
Juba soojenduse ajal oli tunda, et rada on libedam ja lõpp veidi uimasem kui eelneva trenni ajal. Trenni tehes ei saanud Power Swingiga üldse mängida kuna, õli oli tema jaoks liiga napilt ja pall suri enne lõppu ära. Täna tundus see aga ainuke stabiilne pall olevat. Lemmikpall Kinetic oli liiga erk. Alustasin sparega ja edasi võrdlemisi ilusad taskud teise ja kolmanda noole lähedalt, seega 5 striket ritta. Siis üks veidi aeglasem vise ja stereod püsti. Edasi hakkas pall kergelt läbi libisema, läksin mõne liistu allapoole. Sain spare, strike ja siis 3-6-10 , millest sparekas õnnetult 3. püsti jättis. Hästi alanud sari lõppes 208-ga.
Teise sarja algusse sain strike ja kohe seejärel 5-se augu ehk 4-7-3-9-10 ja häbilugu, läksin seda kompotti purki püüdma ning viskasin enne lõppu renni. Viis silma puhtalt kadunud.ks sain edasi tripla ja siis muutus rada kaootilisemaks. Spare mäng, 10.-sse ruutu veel 2 striket ja tulemuseks 206.
Ants tõmbles palju viskeid oma rahutu õlaga ära vasakule ja pidi leppima suuremalt jaolt erikujuliste sparedega, tulemuseks 180 läheduses olevad sarjad.
Komandat sarja alustasin kahe strikega ja siis täna teine spare viga ehk kümp. Pall läks veel jumala hästi käest ja olin 100% veendunud et taban aga bowlingujumala kaval sõrm lükkas vahetult enne tabamist palli mõned millimeetrid renni poole.Kümp veel kergelt liikus tuulehoost aga püsti ta jäi.Edasi ainult erinevad spared ja 9. ruutu splitt. (no millisesse ruutu siis veel..) Osad visked libisesid läbi , osad läksid liiga paksult tasku, tulemuseks 178.
Nüüd tuli radade vahetus ja sattusime jälle äärmiste 11-12 rajapaarile. Kuna eelmise rajapaar oli kaootiliselt kuivanud, olin mängides liikunud nii üles, et sain kolmanda noole läheduselt välja mängida. Eeldasin, et uus rajapaar on veel rohkem kuivanud ja otsustasin visata samast kohast. Pall oli aga eri meelt ja libises täiega läbi, õnneks sain 8 spare. Järgmisena 12. raja vise läks ilusti tagantpöördega käest, kuid mu silmad ei uskunud mida näevad, pall liikus sirgjooneliselt otse ja ei teinud katsetki tasku poole pöörata, tabasin vaevu 3. kurika serva. Tulemuseks split. Vasakpoolse raja pealt sain uuesti kahtlase spare ja paremalt uue spliti. Olin korrigeerinud viskejoont 6 lauda aga ikka jooksis pall jumala otse. Olin veendunud , et sellise pallireaktsiooniga küll üle 180 siin mängida ei suuda. Vasakpoolsel rajal püüdsin palli hästi puhtalt käest välja saada visata teda piki 8-9 liistu, kus ta ka mõne laua võrra veel väljapoole libises. parempoolsel rajal oli ainuke mõeldav viskejoon raja paremast servast 5-6 liistu kaudu otse tasku peale suunata. Õnneks see taktika tõi edu, sain edasi 5 striket, 10,. ruutu spare ja strike, kokku 208. Kahe splitiga ja olusid arvestades polnud paha. Ants üritas enam vähem sama teha ja sai uskumatu 234 mängu, super.
Järgmise sarja ajal hoidsin sama taktikat ja proovisin ainult palli võimalikult tagant ja hästi käest saada, olulist kiirust ei rakendanud. Julge hundi rind on rasvane (tihti peale küll haavleid täis...) puhas mäng, kahe sparega ja 248.
Nüüd oli mul 48 silma juba plussis, kangesti tahtsin viimase sarjaga veel samapalju lisa saada. Kahjuks kulusid mälemal rajal kohad ära. Sain alustuseks küll vasakult rajalt strike ja parempoolselt ka, kuigi vise läks liiga paksuks, andis rada sedakorda andeks. Edasi sain vaatamata muudatustele erinevaid sparesid. Neljandasse ruutu sain omapärase spliti 3-4-7 ja selle võtsin sparekaga laksust maha, samuti 9. ruudu beibika. Selleks, et saada 200, pidin viimaseks viskeks saama strike. Südametäie ja jõuga viskasin viimase ilma olulise pöördeta otse tasku, täiuslik strike.
Kogu selle peavalu peale sain kokku ainult 1248 ehk siis kahe mängubloki peale jäi gramm alla 200-se keskmise, mida on Mastersisse jõudmiseks ilmselgelt liiga vähe. Homme on 41 jalase õliga Brunswicki libe laminaat. Peaksin seal üle mõistuse palju viskama, et mingi teoreetiline võimalus üldse tekiks aga annan endast parima...
Eelmise päeva tulemused on ka lõpuks netti jõudnud. Suutsin eilsega vaid veidi ettepoole upitada ehk siis 57. koht hetkel. Pole just eriti kirgas väljavaade. Kuus esimest, kes on kõik võistlussarjad mänginud, mahuvad keskmise sisse , mis on 209 ülespoole. Selleks, et sedakorda sinna seltskonda mahtuda peaksin viskama utoopilised 1460 kanti kuuluva tulemuse. Aga toetudes eelmiste päevade kogemustele tundub see siiski ulmevaldkonda kuuluvaks luuluks.
Ega ma sellepärast siis veel vedelat lähe mängima. Olen ju varematel võistlustel vähemalt kolm korda üle 1500 mänginud, midagi siin maailmas pole võimatut. Ma vähemalt üritan.
3. võistluspäev, PRONKSIPÄEV, individuaalne, 41 jalga õli Brunswickil
Soojenduse ajal oli selge, et parempoolne rada on libedam kui vasak. Erinevus 3 liistu. Alustasin Power Swingiga, kuna teised pallid tükkisid läbilibisema. Alustasin 7 strikega, kõik korralikud, pauk ja puhas. Palli reaktsioon oli imeline. Edasi kehv vise, pall ristipöördesse ümber põidla ja tulemuseks 4. kurikas.Nagu tavaliselt enne, kui rajamuutusest aru jõudsin saada, sain veel 2 sparet. Viimane oli juba kindel tasku koos strikega, tulemuseks 257.
Teine sari algas tuplaga, siis pidi veel muudatusi tegema aga enne sain paar sparet ja ühe stereo. Lõppu vedasin 5 striket ja 231.
Kolmas sari algas splitiga, rada muutus nii kiiresti, et ei suutnud vahet teha kehval viskel ja rajamuutusel. Buffer kulus kiiresti. Lõppu jälle 5 striket ja 235.
Kolme sarjaga siis 723, tore.
Radade vahetuse järel oli erinevus kahe raja vahel eriti suur. Alustuseks splitt, teiselt rajalt strike ja jälle splitt. Mängima pidi vasakult rajalt julgemini serva ja sealt tuli palli kenasti laugelt tagasi, parempoolse raja pealt pidi hoidma mängujoone õlivalli lähedale ja üsna sirgelt tasku suunas. Sain tripla, spare ja lõppu jälle 5 striket, tulemuseks 224.
Järgmist sarja algul jälgisin hoolega palli reaktsiooni ja tegin ennetavad korrektuurid. Alustasin 4 strikega ja siis splitt. edasi tupla, spare ja lõppu 3 striket, tulemuseks 232.
Oli veel teoreetiline võimalus mastersisse saada aga selleks pidanuks viskama vähemalt 279. Alustasin triplaga ja siis saadana pall jäi pöidlasse ja sain stereod, võtsin 2 kindlalt maha. Nüüdseks oli rada nii palju muutunud, et libises väga erinevatest kohtadest läbi. Järgnes 7 spare ja 9 spare, võtsin kõik maha.Järgmine vise oli hea aga pall ei tahtnud tagasi tulla ja jättis 2-4-5 üles. Ja oi õnnetust tõmbasin palli veidi sisse ja sain ainult 2 kurikat. Tundus, et rong on läinud. Õnneks oli mul kaasas oma isiklik profitreener Ülle, kes ütles, et midagi pole enam kaotada ja proovi midagi võimatut. Muidugi oli selle imepalli nimi Up-Rising. Esimese viske koha oletasin ja sain stiilipuhta viljandi (siit tervitused Mäemetsale). Järgmisteks viseteks tegin korrektuurid ja tulemuseks lõppu 4 striket ja 9, kogu sari sai päästetud 205-ga.
Kokku 1384 ehk 230,7 keskmist.
Aga see tulemus tõi mulle EM individuaalarvestuse pronksmedali! Juhhheeeiii!!!
Kokkuvõte
147 võistlejat, individuaalne
3. koht Udo 230,7
56. koht Ants 199,7
70. koht Leho 196,7
71. koht Rein 196,2
94. koht Arvi 188,3
131. koht Kaido 164,7
168 triot
Trio - Udo, Ants, Rein, 67. koht
trio - Leho, Arvi, kaido, 115. koht
98 paari
Udo, Ants 30. koht
Leho, Rein 41. koht
Arvi , Kaido 52. koht
All Event, 147 võistlejat
12. koht Udo 209,8
68. koht Ants 190,3
76. koht Leho 188,1
77. koht Arvi 188,0
81. koht Rein 187,3
138. koht Kaido 169,4
Arvan, et sedakorda lisasin hunniku uusi kogemusi oma mängupagasisse. Tuli ju olulisel suurvõistlusel mängida pingelises heitluses erinevates saalides, erinevate õlituste ja erinevate laminaatide peal.Rajapaaride erinevused peale selle. Loodan, et siin omandatud kogemused aitavad mul paremini toime tulla kodustel mööduvõtmistel.
Olen oma individuaalse pronksmedali üle väga õnnelik, kuna eelmise aasta Mastersi finaali mängijatest oli koos minuga 12 parema hulgas vaid kaks.
Udo, Praha 2009
