Tali Senior Open 2010, Helsingi
Kui eesti poisid kohale jõudsid, olid osad soome ja rootsi poisid juba kuue sarjalise mängubloki tulemuseks üle 1400 punkti visanud. Huvitaval kombel anti soojenduseks kummalgi rajapaaril ainult 4 viset. Õliskeemi järgi pidi palli saatma vähemalt 4-5 liistuni serva. Algus oli kuidagi vaevaline, proovisin erinevaid palle ja jäin pidama Tracki 700 seeria palli peale. Proovisin ka veidi matima pinnaga Breik Pointi, kuid tundus kuidagi ebaühtlane. Esimeses sarjas sain kuus striket ja ühe lihtsa spare vea ehk viskasin 6-10 st lihtsalt vasakult mööda. Palli alla tuues tundsin kuidas saparepallist libises pöial välja ja ometi ei suutnud viset pooleli jätta. Täielik hädavise. Sarja tulemuseks siiski veel 208. Teises sarjas sain kaks splitti ja sarja peale 5 striket. Samas võtsin maha spliti 4-7-6 ja seda mitte tavaliselt, vaid riivasin sparekaga paraja litiga 4.-t kurikat, mis niitis jalust maha 7.da ja lendas seinast tagasi üle välja vastu teist seina ja alles siis niitis jalust 6.-da kurika. Kahjuks jäi sarja tulemuseks ainult 185. Kolmas sari algas uuel rajapaaril ja jälle palle vahetades sain ilusa mängu kuni kümnenda ruuduni, siis veidi vaiksem vise ja tere split. Ja nii saigi 230 mängust ainult 208, seega kolme sarja tulemus ümmarguselt 600. Olin liiga ettevaatlik. Kuna viimased võistlused libedamate õlitustega radadel on läinud minu viimasel ajal tõusnud viskekiiruse nahka siis olen paaril nädalal harjutanud veidi madalama svingi ja kiirusega, et saaks palli raja külge kinni. Täna selline ettevaatlik taktika siiski ei toiminud. Neljandas sarjas panin oma jõulisemat viset ja see tõi edu. Sari ilma veata ja 235. Viiendas sarjas oli Freeze liiga terav ja vahetasin selle vana hea Up-Risingu vastu, mis libises sujuvamalt läbi ja tuli üsna jõuliselt tagasi tasku. Tulemuseks 9 striket ja 256. Viimane sari algas kolme strikega aga magasin maha kiire rajamuutuse ja sain karistuseks ühe sparevea ja ühe spliti. Seekord läks pall serva 3-4 liistuni ja sealt enam ei jaksanud tagasi väänata. Lõpupoole tegin veel kolm striket ja kümnenda ruudu esimesest taskuviskest jäi lauale siiski 8. kurikas. Strike lõppu ja 213 oli kah mingi tulemus. Seega kuue sarja blokk oli kokku 1305 ehk siis 217,5 keskmist. Finaalipääsu piiri silmas pidades oleks vaja olnud see blokk vähemalt 1360 visata ja homme teine vähemalt sama palju. Õnneks arvan, et homme hommikul ei hakka palli algul sussutama vaid annan täiega minna.
Uus päev ja teine mängublokk. Esimene sari 5 strike ja paari splitiga õnnestus veel 181 peale päästa. Rada tundus kuidagi eriti tundlik olevat. Vise ei tohtinud minna päris serva vaid võimaluse korral sirgemat joont pidi tasku. Läbi raske ponnistuse suutsin vaid 190 mängu teha. Uus rajapaar oli aga täiesti segi mängitud. Enne meid mängis seal üks rootslane, kes üritas visata servast otse tasku suunas ja soomlane kes mängis kusagilt kolmada noole pealt serva välja. Üle 5 strike ei õnnestunud kumbagi sarja teha, vahele mõni split ja oligi kesine saak ehk 195 ja 178. Järgmise rajapaari peal olid olud juba ühtlasemaks mängitud. Esimene mäng lõppes Freeze kaasabil kümnenda ruudu esimesel viskel splitiga ja tulemuseks 208. Teise mängu alguses siirdusin veel ülespoole mängima ja kuna serva oli üsna laialt kulunud, siis tuli sealt kõvasti abi. Esimese spare tegin 4.sse ruutu ja sealt edasi punnisin kõik visked ilusti tasku. Kõige viimane vise jättis siiski kümpi püsti aga 278 tegi piisavalt head meelt. Pealegi läks see sari eriarvestuses Turbo-6 arvestusse. Turbo on sellise tuuri laialtlevinud vaste meie harjumuspärasele Desperaadole. Erihinna eest saad võistlusel kaasa mängida Turbo arvestuses, mis tähendas ,et parima tulemuse kogu võistluste käigus visatud 5. Ja 6. sarja pingereast saavad kummastki 2 parimat finaali. Kogu mängublokk siiski vaid 1230. Tulemuseks läheb arvesse 6 + 6 sarja. Esimesest kahest mängublokist jääb parem kehtima ja teist nõrgemat saab ümbermängida.
Rajahooldus ja uuele katsele. Seekord sattusin mängima saali lõpu poole ehk alustusrada number 29. Ju ma olin end juba piisavalt soojaks mänginud, sest vise ja palli päästmine paranesid. Kui ma eelmises blokis tegin tervelt 5 spareviga, millest kõik olid kahest kurikast ühe võtmine, siis selle bloki lõpuks oli ainult 2 sapareviga. Üks kümp jäi jonnima ja üks „ämbriviga“. Aga sarjad olid ilusad, küll mitte ühtki kõrget mängu aga muidu ühtlane 221, 226, 221 ja 227. Kasutasin põhiliselt Up-Risingut ja Freezet vahelduva eduga. Mängujoon oli hommikusega võrreldes veidi kõrgem. Proovisin palli panna 13-6 liistule ja imelik küll nendel radadel kukkusid kurikad üsna meelsasti. Olin juba üsna kindel, et seekord õnnestub vajalik punktisumma kokku saada. Eelmiste blokkide parimad palad olid ju ikkagi 5. ja 6. sari. Aga viimane rajapaar oli selles suhtes erimeelel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et täpselt nagu parimate päevade Bingoloto nurkade mäng. Iga tasku lõppes kas kümpi , seitsme, nelja või vahelduseks 9. kurikaga. Proovisin hoolsalt valida trajektoori aga vaatamata tahtmisele elasid kurikat oma elu, kustutades ka minu lootuse pääseda finaali. Kaks viimast sarja siis nurkade mänguga 194 ja 205! Kokku tuli 1294. Tagantjärele tarkusega oleksin pidanud saama vähemalt 70 silma rohkem.
Saalis oli tulemuste teavitamine väga aeglane ja kaootiline. Käisin vahepeal korraldajalt uurimas, et mis võimalused mul selle Turboga (278) oleks aga sain vastuseks, et loota pole millelegi, sest eespool oli üks 300 ja paar 280 tulemust. Seinalt selle kohta infot kahjuks ei leidnud. Oleks ju saanud ka kõigi tulemuste 5. ja 6. sarja tulemustel näpuga järge ajada aga siis ei tea jälle , kes on Turbos osalenud ja kes mitte. Panustasin siis viimase vahetuse võimaluse peale.
Seekord mängisin rootsi-soome segaseltskonnas saali algusradadel. Proovisin midagi muuta. Panin servast mööda 5-6 liistu veidi veel väljapoole jõulise litriga. Tulemus oli nagu mingi tantsurütm: strike-strike-split, strike-strike-split ja mõned spared ja striked veel, kokku 204. Siis hakkasid rajad minuga jonni ajama ja üle 195 välja ei pigistanud. Järgmisel rajapaaril, kus enne mängis üks rootsi vasur pidevalt meie mõistes „viljandist“ visates, tegin mina oma isikliku rekordi. Sain nimelt kolm!!! järjestikust 7-10 splitti. Kaasmängijad ei jõudnud ära imestada, kuidas see võimalik on. No mis seal siis nii keerulist on, viskad lihtsalt tasku…ja ongi… Pole seda varem mul isegi trennis õnnestunud, võistlustest rääkimata. Ja mis siis sellisest sarjast üle 176 ikka loota… Järgmised kaks sarja olid samasugused sparemängud, sekka mõni strike või split, 201 ja 172. Vaata imet viimase mängu suutsin võluda puhta ja 236, kogusumma 1184. See viis siis ka viimase finaali-lootuse.
Tulemustega läks aega ja siis tegime äkkotsuse, et ühte päeva võita, otsustasime öösel koju sõita. Õnnestus laevapiletid vahetada ja nii olingi juba kella kolmeks öösel Tartus.
Hommikul ärkasin telefonikõne peale, milles teatati, et mul tuleb kohe minna finaali mängima… mis algas nii umbes 10 minuti pärast. No kes oleks veel selle peale tulla, eriti kui korraldajalt saadud eelneva info peale ei olnud lootustki finaalis mängida. Tuli välja, et Turbo tulemusega olin esimene , kes pääses finaali, kuna kolm eespool olnud tulemust said tavatulemusega juba finaali. Kurat, kust ma seda pidin teadma, kui ka kohalikud vandusid , et info tuleb suure hilinemisega või oli üldse puudulik. Ebaloogiline oli ka tulemuste kajastamine. Bowlingusaali kodulehel oli paari reaga kirjas, kes pääsesid Turbost finaali ja kõik muud mängutulemused olid võistlustuuri lehel….no tule taevas appi…
Lõppkokkuvõte siis minu jaoks oli 117 osaleja seas 32. (finaali viimane) koht ja 200 euri. Kõik mängitud 24 sarja kokku 209 keskmist, kahjuks…
Udo 8.märtsil 2010