Eesti seeniorite meeskonda kuulusid sedakorda Leho, Rein, Ants, Hannu ja Udo. Loomulikult olid kaasas Udo ja Antsu personaaltreenerid Ülle ja Kersti. Selleks, et Praha sügisest ilu ja vanalinna losse-kirikuid nautida peaks vähemalt nädala jagu vaba aega olema.
Kuna järgmise aasta seeniorite Euroopa Meistrivõistlused korraldatakse samuti Prahas, siis oli seekordne võistlus heaks ettekäändeks tulla siia maad kuulama.
Saalis olid üleval 18 riigi lipud. Kas kõik maad esindatud olid, oli raske selgeks teha, kuna korraldajatel oli kuni lõpuni nimed ja riigid segamini, klubikuuluvusest rääkimata. Osalejaid oli 70. Mänguformaat oli üsna huvitav. Kõik osalejad pidid viskama kaks kuusarjalist blokki. Ümberviskamise võimalus oli samuti olemas. Meie etteaste algas neljapäeva hommikul kell 11. Kuna me kõik tulime siia lennukiga, siis pallivalik oli loomulikult kitsendatud. Saali jõudsime enne kella 10 ja juba oli rajaõlitus valmis. Tunni ajaga jõuab küll osast õlist ka niisama juba haituda. AMF-i laminaat on iseenesest väga nakkuv. Soojendus algas mul üsna kandiliselt. Proovisin kõiki oma kolme palli erinevatest kohtadest aga mingit selgust küll ei saanud. Mängu alates sain esimesse ruutu strike aga edasi jäi igasugu kujundeid üles. Etteruttavalt suutsin kuue sarja peale teha 5-6 spareviga. Mängiti kolm sarja ühel rajapaaril ja seejärel liiguti uuele rajapaarile. Teiseks sarjaks muutus rada väga segaseks. Proovisin nii sirgemat joont kui ka üle välja aga mäng ei sujunud kuidagi. Kui kolmandasse sarja suutsin ühe vea ja kolme splitiga ainult 158 saada, oli asi selge, et see blokk on juba aia taha läinud. Edasi uuel rajapaaril tundus asi veidi selgem olevat. Suutsin ainukese puhta mängu teha tulemusega 229. Edasi otsustasin veelkord proovida erinevaid palle ja trajektoore, et siis järgmise bloki peale panustada. Kokku sain läbi vaevade 190 keskmist. Samas paar rajapaari vasemal mängis äsja seenioride sekka saabunud Chris Van Damme 6 sarja keskmiseks 262 punkti!!!
Pärast rajahooldust tundus rada palju mängitavam kui enne. Esimese sarja tegin puhtalt ja 237, teise 234 ja siis üritasin kolmesada. Üheksa ruutu suutsin strikedega täita ja kümnenda esimese puterdasin ära. Rütmihäirest tingituna vedasin palli sissepoole ja 2 kurikat jäi püsti. 278 polnud ka paha tulemus. Seejärel uus rajapaar ja sain oma Kineticu ilusti tööle. Viskama pidi neljanda märgi lähedalt servani välja ehk siis 5-7 liistuni ja üsna jõuliselt. Samas liiga serva jõudnud pall jättis augu sisse. Iga veidi pehmem vise karistati splitiga. Viimased kolm sarja olid siis 224, 244 ja 245. Kokku tuli 1462 ehk 243,7 keskmist.
Reede oli meie ümberviskamiste päev. Hommikul panustasin esimesse blokki ja arvasin, et kas nüüd või mitte kunagi. Eelmise päeva imemees Van Damme oli selleks ajaks 12 sarja keskmiseks mänginud juba hullumeelsed 259 punkti. Siht silme ees, asusin tööle. Esimene sari sai suurte pingutustega (2 splitti ja viga) siiski 211 peale venitatud. Teine sari 247, kolmandas jäi paar kurikat kuidagi üles ja tulemus 229. Uus rajapaar sobis mulle juba paremini. Liikuma pidin vaid kahe liistu võrra ja siis sain paugutama hakata. Sarjad 258, 259 ja 231 tõid kokku 1435 ehk 239,2 keskmist.
Ekraanile kirjutati minu 12 sarja keskmiseks 241,4, mis asetas mind kokkuvõttes enne poolfinaali 3. kohale. Hannu viskas viimases vahetuses väga kõva tulemuse ja pääses 14. asetusega edasi. Lehol, Antsul ja Reinul kahjuks nii hästi ei õnnestunud, kuigi mängisid üsna häid sarju.
Edasi poolfinaali pääses 21 eelvoorudest ja 3 desperaadost.
Poolfinaal.
Poolfinaali eelvoorus visatud punktid kahjuks kaasa ei tulnud ja kõik pidid mängima nullist neli sarja, mis otsustas 8 mängija pääsu finaali. Minul kahjuks ei vedanud rajaloosiga, ehk sain samad rajapaarid, mis esimeses blokis. Selles saali lõpuosas ei visanud keegi ka eelvoorudes eriti kõrgeid tulemusi. Aga loos oli loos, pealegi oma käega tõmmatud.
Esimene sari algas kuidagi närviliselt. Eks kuskil alateadvuses tiksus ka esimese päeva ebaõnnestumine samadel radadel. Algselt tuli üllatusena, et meie rajapaar oli olulisemalt libedam kui eelvoorus ja lisaks ei tohtinud palli lasta liiga serva lähedale. See tekitas sellise ettevaatliku viske, mis paljudel kordadel läks liiga sissepoole. Suutsin visata mööda 4-7 kurikatest ja sain lisaks sarja keskel ka 2 splitti. Lõpustrikedega suutsin isegi veel 205 välja pigistada. Seda oli kuradi vähe, kui hilisem võitja kirjutas esimeseks sarjaks 290. Järgmise sarja vaevlesin samuti tehes ühe vea ja spliti ning lõpuks sain 213. Nüüd vahetasime rajapaare ja lootsin, et Olli Tiainen on mulle serva kuivaks mänginud. Alustasin jälle splitiga aga sari tuli sellest hoolimata 227. Enne viimast sarja teadsin, et peaksin edasipääsuks viskama vähemalt 278, siis võib veel lootust olla. Avavise jälle splitt-8. Edasi pingutasin nagu oskasin ja õnneks sain pool sarja striked, mille järel vist 7 ruudus jäi ilusast taskust kaheksas kurikas püsti. Lõppu vedasin striked ja kokku 258.
Sakslane Hermann Wimmer (hilisem võitja) viskas nelja sarja keskmiseks 265!!! Kaheksas mees sai keskmiseks 224,5. Kuna osadel oli ka händikäp, siis minu visatud 225,8 jättis mind finaalipiirist 23 punkti kaugusele. Arvan, et edasi pääsedes oleksin olnud suuteline palju enamaks aga seda korda kahjuks siis nii.
Step-ladderis "küpsetati" vanemate tegijate poolt händikäpi abiga ka väga kindlalt mänginud Chris Van Damme ära. Kaks esimest kohta läks sakslastele ja kolmas Van Dammele.
Hannu tuli väga tugevas konkurentsis 20.-le kohale. Minu laeks jäi sedakorda 11. koht.
Vaadates seda auväärt seltskonda, kelle elusaavutustest võiks raamatu kirjutada, pean tunnistama, et olen selle saavutusega väga rahul. Võistlustel arvesse läinud 16 sarja keskmiseks jäi 237,5. See on siiani minu välisvõistluste kõvem tulemus. Auhinnaks anti ka 250.- eurot, mis on minu esimene välisvõistluste rahaline auhind (kui Lätit mitte välismaaks pidada). Oli igati tore võistlus ja vaatamata napile väljajäämisele finaalist, ei jäänud mõru maitset suhu. Igati kordaläinud võistlus.
võistluse veebileht : www.bowlingweb.eu
