Turku Senior Open 2012

 

Kõik vanad kalad leidsid erinevaid põhjusi ,miks nad võistlustel seekord osaleda ei saa. Lõpuks jäime meie Reinuga kahekesi. Otsustasime südame rindu võtta, et soomlasi ja rootslasi loputama minna. Kuna võistlus algas juba nädal varem, siis tegi mind veidi ettevaatlikuks eelnevad tulemused. Mis kuidagi eriti madalad tundusid olevat. Kui tavaliselt alati on mõni händikäpi-mees, kes viskab üle 1500 ja teised paremad sinna üle 1400, siis seekord olid kõik visanud alla 1300.

Jõudsime laeva pealt Turusse just niipalju varem, et saime ennast hotelli tsekkida , vahetada särk ja sõita saali. Teemu Raatikainen kurtis kohe, et palli on üsna võimatu rajast läbi saada. Tema oli mänginud spetsaalselt eile selleks puuritud palliga üle neljada noole serva välja ja sealt tasku. Mulle üldjuhul ülevälja mängimine sobib ja ise mõtlesin, kui keeruline see siis ikka on….

Pallikotti olin kaasa pistnud ka mõned võimsamad pallid, sest tavaliselt soomlased mängivad palju libedamatel radadel. Praegu panin valmis vana hea Kineticu ja Colmubia Eruptioni, millega ma kodustel radadel enamasti ainult servast sain mängitud, kuna ta minu viskega eriti ei keera. Esimesed soojendusvisked läksid rohkem seitmenda kurika suunas. Kolisim täiesti üles ära ja proovisin 4 märgi kaudu palli servani saata. Enamus visked keeras ka sealt veel pähe. Esimene sari oligi proovimiste sari, pea iga viskega tuli veidi veel ülespoole kohendada. Sain kogu sarja peale kaks juhustriket, paar splitti ja oligi 160 käes.

Teine sari samal rajapaaril. No mitte kuidagi ei suuda üle välja nii kiiret viset teha, et pall tasku tuleks. Serva pool on ka mingi koht, kuhu pall sattudes ei taha tagasi pöörata. Põhiviga oli ikka selles, et pall tikkus pigem pähe pöörama. Split oli kerge tulema. Teises sarjas õnnestus ainult esimeses ruudus saada strike ja ülejäänud oli lihtsalt spare.mäng sekka paar splitti…157.

Uuele rajapaarile mines alustasin endiselt Eruptioniga. Selleks ajaks olin juba nii kõrgele roninud, et viskasin üle 5märgi umbes 8.-da liistuni. Esimene vise tundus, et samast kohast ei jõua pall enam tasku, õnneks suutis siiski strike tekidada. Järgmisel viskel tegin kolm liistu allapoole paranduse ja see pall lakstas juba jõuga tasku. Niimoodi sain laksuda kuni üheksanda ruuduni, kui pall äkki jõudes samale kohale, kust iga kord tasku keeras, jooksis tükk maad otse edasi ja jättis spliti 2,4-10, millest teine kurikas lendas kümpi ja seina vahelt puhtalt läbi…

Järgmisel viskel võttis pall jõuga rajast kinni ja mulle jäi 6,10. Viimane vise jättis kümpi ja kokku tuli hea sari 254.

Vahepeal tuli Teemu juttu ajama ja mina sain teada, et selle saali kõige hullemad rajad olidki nimelt 1-2 ja 3-4 rajapaar, kus ma just oma 160-sed mängud tegin. Aga kust peab  tavaline (eesti)maapoiss võõra saali iseärasusi teadma?

Teine sari enam nii libedalt ei läinud, nagu ka eelmise sarja lõpuvisetest näha oli, raja ideaaltrajektoor oli kulunud ja sealt enam midagi välja ei pigista. Sain küll kaks strikepaari aga kaks splitti vastikusse kohta nullisid tulemuse ära…182.

Uus rajapaar oli veidi teistsugune, tasku ette oli kogunenud veidi lisaõli ja eestpoolt oli rada ära põlenud. Kui nüüd liiga jõuga pall läbi suruda, siis lõpus ei jaksanud ta enam hästi tagasi tulla. Kui kiirus oli väiksem, haaras hammastega keskelt kinni ja tore split oli olemas. Kuigi mul pole teab mis palju pööret, olin täna kade nende peale, kes oma olematu pöördega suutsid visatata üle teise noole väljaspoole ja pall tuli sealt kenasti tasku. Kusjuures neid ei kottinud karva vördki kulunud rajad….

Vahepeal proovisin ka kodusaalis imeliselt toiminud uut palli kõlava nimega Green Mamba. Imeline pall servamänguks, kusjuures pole eriti vahet kas päästad tagant- või küljepöördest. Aga siin oli tema jaoks viskenurk liiga suur ja ta ei toiminud. Parema tulemuse andis siiski Eruption. Viimastes sarjades oli abiks ka Kinetic. Viienda sarja tulemuseks oli ühe veaga 193 ja kuues sari samuti ühe veaga 190. See viimane rajapaar oli üsna mõrvarlik. Soomlane, kes algul neli sarja mingi 850 viskas, kukus siin täiesti ära . Viimase sarja viskas suurte pingutustega 140 kanti…

Homme alustame hommikul ja loodan, et ehk ei satu mängima esimesele neljale rajale…

Laupäev

 

Täna hommikul ärgates leppisime Reinuga kokku, et tsekime ennast hotellist välja ja kui ma hommikuses blokis vähemalt 1300 ei viska, siis rohkem pole mõtet mängida, kuna kahest esimesest blokist jääb üks kehtima ja ainult teist saad ümbervisata. Seega oli plaan kimada Helsingisse ja sõita esimese laevaga koju nutma…

Eilsed märgid näitasid ettepandud ülesanne tundub veidi üle jõu käiv. Õnneks sattus mängupaigutus selliselt , et  esimesele neljale mõrvar-rajale ei satugi. Boonuseks oli veel see, et minu rajapaaril oli ka kaks vasakukäelist. Seega kulub niigi kuiva raja mäsuks muutumine mõnevõrra aeglasemalt.

Alustasin  esimesi ruute kahe strikega…vasakult, no ausalt ei suutnud nii kõvasti palli välja saata , et poleks ülekeeranud. Edasi sain laia spliti 2-10 ja kuni lõpuni lihtsalt spare-mäng. Kümnendas ruudus olin sedavõrd soojaks saanud, et lajatasin palli kaks korda korralikult tasku, tulemuseks 184. No ei sobi mulle kuidagi see värske õli. Proovisin ju erinevaid nurki ja palle aga ei saa hakkama. Järgmist sarja alustasin splitiga, edasi spared ja korra ka tuple…193. No eilsega võrreldes palju parem. Uus rajapaar oli juba ühtlasemaks venitatud. Alates teisest ruudust tegin kuus korralikku striket, abiliseks ainult Eruption, mis kodusaalis üldse eriti pöörata ei tahtnud. Tänased rajad olid veidi salakavalamad kui eilsed. Eile võis iga nurga all vastu serva lajatada , pall tuli ikka tagasi. Täna ei tohtinud 8 liistust välapoole visata, muidu pall ei jaksanud enam eriti keerata. Kümnenda esimese viske tulemusel jäi üles harvaesinev split 4,7-3,6 võtsin selle laksuga maha ja sain kohalike soomlaste aplausi osaliseks, sari 248. Mine või uhkeks…

Pidin oma trajektoori veel kitsamaks võtma ja see tõi ka edu. Alustasin  4 märgi lähedalt üsna jõulise viskega ja teenisin visete tulemusel 5 veenvat striket. Siis kulus see koht põhjalikult ära edasi tuli ainult üheksa-spare mäng. Kümnenda esimene vise…7-10, nu kurat ajab ikka vihale küll. Ja kahepoolesajasest sai ühe laksuga 222, no oleme ausad, asi seegi.

Uus rajapaar, alustuseks tuple ja siis tehniline viskepraak ja parempoolne “jalgratas”. Läksin seda viskama kahe raja vahelt ja võimalikult servani…õnnestus. Seejärel veel viis ilusat striket ja lõppu spared ning 242. No ei jõudnud ennast ära kiita.

Kuna edu on kerge tulema, siis samakergelt võib ta äkki su maha jätta. Viimane sari selles blokis. Alustasin läbilibisenud viskega milleks jäi tavaline “jalgratas”, muidugi võtsin maha. Tegin kaks liistu korrektuuri ja autasuks oli 7 veenvat striket!!! Üheksandas ruudus jäi kümp püsti, olin juba härga täis …ja lajatsin talle…vasakult mööda. Kurjustasin endaga ja kümnenda esimeses jäi õnnetult seitsmes kurikas püsti. Pole probleemi…hoovõtt ja ..vasakult mööda. Mine pekki, 260 mängust sai hetkega 236. Aga nii see oli. Etteruttavalt öeldes olid need kaks õnnetut tänase päeva ainukesed eksimused. Kokku tuli 1325.

Reinuga välknõupidamine ja otsustasime ühe ümberviskamise ikka teha, kui läheb pekki, siis jõuame veel õhtuse laeva peale kimada.

Arvasin, et peaksin viskama vähemalt 1250, et finaalikoht oleks kindel. Värskel õlil alustasin jälle tõmbleva palliga….184. Teises sarjas sain kaks korda tuple aga samas ka neli splitti ja sari lõppes 164-ga. No enam vähem nagu eilegi. Siit ei paista isegi 1200 kokku saavat. Järgmine rajapaar oli kangesti jonnakas. Kaheksa ruutu  üheksa-spare mängu. Soomlased on suhteliselt tuimad mängumehed aga nii palju “ perkele

Ja v…..u” ei ole minu kõrvad küll varem kuulnud. Tõesti ajas rada oma joont. Üheksandas sain esimest korda tupla ja hädaga kokku 201. Tundus juba, et tuleb hakata asju pakkima. Kolm sarja mängitud ja kokku ainult 549. Ja mis kõige hullem, viimaseks kaheks sarjaks pidime minema esimesele rajapaarile. Aga eestlastele on nende jonn ainult edasiviivaks jõuks.

Teiseks sarjaks muutsin trajektoori veel sirgemaks ja proovisin palli ilusti käest maha panna. Esimene oli strike, siis spare ja siis tripla…hurraaa. Üks veidi kesisem vise tegi vahele kaheksa-spare aga edasi võitlesin iga viske eest. Sain korraldatud neli striket rivvi, lõppu veel ilusast taskust õnnetu seitse. Kokku 247, no kurat, olen ikka visa hing küll…

Nüüd kotid kaenlasse ja saali teise otsa. Kas kilbiga või kilbil…

Ootasin ära kui meie neliku soomlane oma esimese viske pähe lajatas ja tegin kohe kuus liistu ülespoole paranduse. Esimene strike! Teine rada oli teisest puust, pall haakus kohe esimese kolmandikus ja jälle parempoolne “jalgratas”. Õnneks oli see esimene rada, seega oli seinani ruumi ja sain ka pallile sobiva kaare leida…maha sain. Teiselt rajalt jälle strike. Esimeselt peaaegu sama lugu ainult, et üles jäid 1,3,6,10 ja muidugi jäigi kümp üles. Järgmisel ringil läksin veel julgelt 5 liistu ülespoole ja siis sain rohkem tahtejõuga kui visketehnikaga 7 striket ritta,  viimane vise jättis kümpi aga sel polnud enam tähtsust. Adrenaliin oli nii üleval, et süda jõnksutas ka käes hoitavat palli. Jälle tuli kokku 247, no olen uskumatu mees, midagi pole teha.

Nüüd tundus, et olin finaalikoha peaaegu väljavõidelnud, ainult viimane sari on vaja vähemalt 200-ne teha. Alustasi tuplaga, vahele spare ja jälle tupla. No nüüd tundus, et vist saan hakkama. Edasi punnis rada veidi vastu aga kümnendasse sain veel tupla ning kokku 223..jessss…

 Kogu blokk 1266 ja koos hommikusega 2591 ehk 216 keskmist ning see tulemus viis mind kogu võistluse üheksandale kohale. Rein oli küll hapu näoga, kuna mõttes sõitis juba laevas kodu poole. Ees oli veel kaks vahetust aga pole eriti tõenäoline, et minust nii paljud veel mööda suudavad visata, et finaali ei pääseks. Sõitsime hotelli ja palusime jälle uut peavarju, mida ka lahkelt lubati.  Õhtuks selgus, et stardin homme finaali 10. kohalt. Loodame kõige paremat.

Pühapäev, finaalipäev

 

Täna oli varajane äratus, hambad teravaks ja kohe sööma. Eks proovi hommikul pool kaheksa  kõht täis toppida, kui erilist isu ei ole. Aga tühi kott ei seisa ju püsti.

Saali jõudes proovisin end kuidagi soojaks ja liikuma saada. Kuna kõigil eelnevatel sooritustel olid minu komistuskiviks just värsked rajad, siis otsustasin proovida midagi teistsugust kui varem proovitud pallid seda tegid. Kaevasin kotist Out Bursti, mis on veidi matisema pinnaga ja kergelt pöördesse ajetav pall. Reedel kui proovisin sama palli selle õli peal, siis taskuni üle välja visata ei õnnestunud. Kohe soojenduse algul sain aru, et mingi aeg tasub selle palli teeneid kasutada. Parim trajektoor oli umbes 19-8. Kaheksandast liistust väljapoole ei tohtinud pall sattuda, selle eest sai kohe karistuse kirja. Alustasin kohe tuplaga, siis paksem tasku ja neljas püsti. Sellesse sarja sain veel kaks korda tripla ja kogusari unelmate 238. Peale seda olin tabelis lausa 3. Kohal. Eelvoorudes sain esimeste sarjadega tavaliselt 160-180 silma. Teine sari enam nii roosiliselt ei alganud, kohe esimesse 4-6 split. Edasi tripla ja jälle korralik split 4,7-6,10. Lõppu vedasin neli tasku-striket. Päästsin sarja 198 peale ära. See tähendas juba 9. tabelikohta. Korra proovisin ka eilset tegijat ehk Eruptioni aga see jooksis silmad maas lihtsalt kurikatest läbi. Noh kui valitud pall töötab, siis polnud ju põhjust vahetada. Uue rajapaari algus oli paljulubav , neli striket. Ja siis viskasin kümpist mööda…kurat. Vahele üks spare ja vastik 6,9,10, millest kümp jäi üles. Kuidagi venitasin 203. Tagantjärele tarkus oleks olnud, et juba sarja algul oleks pidanud siiski Eruptioniga jätkama. Mul oli ju edasipääsuks vaja kõrgeid sarju.

Neljas sari oli kaootiline, kasutasin mõlemat palli. Autasuks 194.

Viimane rajapaar. Võtsin Eruptioni ja viskejoone hoopis allapoole ning teravama. Kolmandas ruudus sain spare ja neljandas vastiku ämbri-vea. Kõik ülejäänud olid striked. Parim sari täna, 253. Olin juba 10. Kohal. Edasi pääseb ju 32 mängijast ainult 12. Viimane sari tuli sihtida 250 peale, et siis väikeste kadudega 230 peale suudaks vedada. Esimene vise jättis kümpi, edasi pingutasin viis striket ja siis hakkas pall samast kohast läbi libisema. Split 4,7-6. Enne lõppu sain tahtejõuga veel tupla ja sari tuli 233, mis tõi mind edasipääsule lausa 8.paigutusega.

Nüüd tekkis väike pingelang. Rajahooldus võttis ka oma pool tundi ja järgnevat nelja sarja alustasin jälle kangete jalgadega. Järelejäänud 12 gladiaatorit paigutati kolme kaupa rajapaarile. Seega mängiti rajad kuidagi ruttu segamini ja iga mats mängis oma joont. Seega ei kulunud rajaserv enam ära ning tuge leida oli väga raske.

Alustasin kohe spliti ja veaga ja peaaegu lõpuni oli lihtsalt spare mäng. Kümnendas sain tupla ja kokku ainult 179. See tulemus lennutas mu kohe tabeli lõppu.Teises sarjas viskasin korra kümpist jälle mööda, vist väsimuse tunnus. Ja peale striket läks järgmine vise serva peale jalutama, niites jalust  ainult kolm kurikat. Õnneks suutsin paigata aga tulemus kiskus nina vee alla …182. Oli näha, et palle tööle ei saanud. Eruption jooksis läbi ja Out Burst haakus liiga vara. Proovisin veel ka Kineticut aga see oli kotis lebades solvunud ja keeldus koostööd tegemast. Kõige paremini käitus siiski Out Burst ,ainult et raske oli teda välja saata. Liiga tugeva viskega kaasneb pallist kinnihoidmine ja tehnika hakkas logisema. Sarja lõppu suutsin küll veel kuidagi neli striket meelitada aga tulemus oli ikka nigel, 209. Veel oli väike lootus kuna 6.-st kohast lahutas “kõigest “ umbes 60 punkti, kuid arvestades rajatingimusi oli see veidi ebareaalne. Peale minu oli ainult Teemu veel 0-händikäpi mees. Teistel oli 8-14 punkti händikat. Proovisin küll viimaseks sarjaks kokku võtta aga kohe algul läks tugijalg vasakule ja viskasin järjekordselt kümpist mööda. Sain veel hullult pingutades kaks tuplat ja isegi tripla aga vahepeal saadud kaks splitti nullisid tehtud ponnistuse ära. Sari tuli ainult 197. See tõi kokkuvõttes mind kohavõrra ettepoole aga pidu sai läbi. Minu lõplik koht oli 11.-s, millega kaasnes ka 250€ auhinnaraha higistamise eest. Rein arvutas, et kokku oli 80 mängijat soomest, rootsist ja ka venemaalt. Kuue sarjaseid blokke visati kokku 218 korda. No minu saavutus polnud just kõige hullem. Ka soomlaste arvates oli tegemist viimaste aegade kõige õlivaesema rajahooldusega. Kokku mängisin suht keerulistes tingimustes 28 võistlussarja, mille keskmiseks oli  208. Esimene blokk oli siiski ainult tingimustega tutvumine ja pallide proov, võistlustulemusse arvesse minev mängude arv oli 22 sarja keskmisega  213, mis pole sugugi paha tulemus. Oli tore isadepäev…

Udo

11.11.2012